KLIENDISUHETE JUHTIMINE JA LOJAALSUS
Sellisel juhul ei märgigi klient ennast
rahulolevaks või väga rahulolevaks enne, kui ta brändi armastab või kuulub seda
tarbides teatud rühma. Soovitud situatsiooniks võib olla täiesti tooteväline teema,
näiteks aktsepteeritus grupis ja kui see ei kaasne toote omandamisega, siis tuleb juba
kognitiivsest võrdlusest välja rahulolematus, mis veelgi süveneb afektiivsete
komponentide lisandumisega. Seda potentsiaalset situatsiooni kinnitab uuringust
selgunus fakt, et rahulolu atribuudiks võib osutuda näiteks ka teiste inimeste
reaktsioon ostule (Giese ja Cote 2000). Kindlasti nõuaks see probleem edasisi
empiirilisi uuringuid, et kindlaks teha, mida ja millistel tingimustel saab nimetada
rahulolu atribuutideks ja mida teguriteks, mis valmisformeerunud rahulolule veel
lisanduvad (Vijar).
Lojaalsuse mõõtmine on väga keeruline. Teada on, et klient ei osta eranditult iga kord
sama brändi, samuti pole valik täiesti oluline