Kunsti kestvuse saladus
suhtumist maailma. Keskajal oli Euroopas kunsti ja kultuuri kandjaks eeskätt usk. Lihtrahvale
polnud vähese kirjaoskuse tõttu jumalasõna mõistmine lihtne, mistõttu üksnes piltideks
vormitud piiblistseenid ning ikoonid suutsid usku inimestele lähemale viia. Võib ka oletada,
et jumal kui miski abstraktne oleks inimestele raskesti kujutletav, kui kunst poleks talle
andnud kindlat vormi ning välimust. Kirik kasutas kunsti selgituslikel eesmärkidel, et levitada
ristiusule omaseid tõekspidamisi.
Kunsti tänapäevast olemust võiksid minu arvates iseloomustada Briti poeedi Willima Blake´i
mõtteread:
,,Näha liivateras maailma
Ja metsalilles taevast,
Hoida peopesal lõpmatust
Ja ühes tunnis igavikku.."
Tänapäeval püüab inimene kunsti kaudu mõista elu, maailma ja iseennast sügavuti;
jäädvustada hetki ja elamusi. Enam ei kanna kunst endas üksnes praktilist otstarvet, maagiat
või õpetust