Eesti taimkate
Allerödi lõpus kliima taas jahenes ning taimestik tundrailmeline, mänd saavutas oma
maksimumi. Kuiva- ja soojalembeliste taimede osatähtsus vähenes, aga rohttaimede
osatähtsus suurenes. Pujude ja vaevakase osatähtsus vähenes, lisanus arvukalt kuivadel,
niisketele ja soostunud aladele iseloomulikke liike, nt angervaks, ojamõõl, tulikalised,
ängelhein, nelgilised, ristõielised, korvõielised, sarikõielised, püsivalt on leitud soostumisele
viitavaid turbasammalde spoore. Koldjas selginell on juba haruldasem. Oluliselt suureneb
jälle kserofiilsete taimede ja tundrataimede hulk. Järsult kahaneb puude ja rohttaimede ohtrus.
See jagunes allerödiks ja hilisdrüüaseks.
Setetes on näha puju õietolmu ja vaevakase arvukuse tõusu. Lõuna Eestis domineeris kask,
Põhja Eestis mänd, hakkas ilmuma ka kadakat ja haaba, kuuske aga siis ei olnud, see oli
kliimastaadiumi alguses ja lõpus.
9
annaabi.ee 
