Fütobentos
sügavamale levikut siiski enamasti valgus. Samblad võivad levida
sügavamal, taluvad varjutingimusi ja ilmselt ka suuremat rõhku. Hea
läbipaistvusega järvedes on mändvetikad (sagedamini Chara liigid)
peamised sügavamal kasvavad makrofüüdid. Chara on järvedes tavaliselt
kaetud CaCO3 ümbrisega, võibolla kaitseb see taime üleliigse valguse ja
ärasöömise eest. Fütobentose leviku alumine piir oleneb vee
läbipaistvusest, näit. parasvöötme järvedes on see enamasti 2-10m ,
selgeveelises Baikalis aga ulatuvad taimed 25-30m või isegi 45-50m
sügavusele.
Kivistel põhjadel võivad olulist osa etendada vetikad.
Juurdunud makrofüütide eeliseks on, et nad võivad võtta toite-elemente nii
veest kui põhjasetetest. Kui vees on toite-elemente küllaldaselt, ei võta
nad setetest. Juured on siis eelkõige oluliseks kinnitumisorganiks.
Vooluvete taimestik oleneb peamiselt voolu kiirusest ja jõesängi ehitusest,
selle
profiilist ja setetest. Seisva veega soodid e. koolmed sarnanevad
annaabi.ee 
