Hando Runnel
sinu luule ongi su elu, su elu ongi su luule.“
Hando Runneli luulet on ilmunud jätkuvalt nii perioodikas kui luulekogudes. „Luuletajana
põhimõttelist tähelepanu pööranud luuletekstide lauldavusele (s.t. ka mõningasele
rahvalikkusele). Oluline osa tundelises luules on kaduva küla (kaduva kodu) motiiv.
Sagedaste surmamotiivide eluliseks taustaks on isa varajane surm (1949 Amblas). On ka
eesmärgita huumorit ta luules, on ka selgesuunalist ühiskonnairooniat. Mõnedest
üldinimlikest teemadest hoolimata on H. R. luule lokaalne, eesti rahvuse, eestikeelse
lugejaskonna enesetunde-luule.“
Esimene kogu “Maa lapsed” (1965) ilmus kassetis “Noored autorid” III, teine kogu “Laulud
tüdrukuga” (1967). Mõlemad sisaldavad maaelupoeesiat, mida iseloomustab soe ja mõistev
suhtumine kaasinimestesse. Teisenemine ilmneb kogus “Avalikud laulud” (LR 1970), milles