DESCARTES meditatsioonid
näen, siis on täiesti võimatu, et mina ise mõtlevana ei oleks miski. Täpselt samuti, nagu ma
otsustan, et vaha on, selle põhjal, et ma teda puudutan, tuleneb sellest jällegi sama see, et ma olen
olemas. Kui selle põhjal, et kujutlen, või mis tahes muul põhjusel järeldub täpselt sama. Ent seda,
mida täheldan vaha puhul, võib rakendada ka kõigele muule, mis paikneb väljaspool mind. Aga
edasi: kui vaha taju paistis mulle selgepiirilisemana14 siis, kui olin teda teadvustanud mitte üksnes
nägemisest või puudutustest, vaid suuremast hulgast kaalutlustest, siis tuleb tunnistada, et palju
selgepiirilisemalt tunnetan ma nüüd iseennast, sest kõik needsamad kaalutlused, mis võiksid aidata
tajuda vaha või mistahes muud keha, tõestavad veel enam minu vaimu loomust! Ent vaimus eneses
on peale selle veel sedavõrd palju muud, mille põhjal on võimalik temast selgepiirilisemat teadmist
annaabi.ee 
