Viivi luik referaat
"
(Rolf Liiv)
Viivi Luige luuletustes korduvad kujundid on igaühele tuttavad ja teada, seda
rõhutab ka raamatu kaunis kujundus, fotodesse on kätketud tänavapilte,
-saginat, vabrikusuitsu, mereäärse päikseloojangu taustal tumendavat
linnasiluetti, puuokste kõverust ning kellatiksumist.
"Eraldi tähelepanu väärib Luige luule rütm. See on väga isikupärane, ühtlaselt
sugestiivne, aga mitte uinutav-loitsiv, vaid ürgugrilikult selgemeelne. Riimide
12
osas peaks ta olema eeskujuks kõigile noorluuletajaile- need on niivõrd
loomulikud ja samas ka leidlikud." Selline on taas R.Liivi aus ja aval arvamus.
Sama tuttavlik on luuletekstides sügisene punav pihlakakobar, piparmündilõhn,
alt korterist kostvad päevauudised või äkiline tutvumine taas vanemaks saanud
iseendaga, kui kohtame ootamatut peeglit.
Luulekogu on läbinisti oma, eestlaslik ja räägib lihtsatest asjadest kaunis