Siis oli ka selline väga tark mees nagu Ptolemaios kes koostas maakaardi mis hõlmas kogu maad mis oli sellel ajal tuntud. Ptolemaiose seisukohad olid kasutusel kuni uusaja alguseni kuna siis hakkas inimene mõistma et vast ei ole see asi ikka nii nagu Ptolemaios oli väitnud. Peale Aleksandri surma tekkisid omaette hellenistlikud suurriigid mis olid suhteliselt võimsad tol ajal : Egiptus kus oli valitsejaks järgemööda valitsejateks Ptolemaiose nimelised isikud, Seleukiitide riiks kus valitsejaks oli türann ehk isehakanud valitseja ja kolmandaks makedoonia. Kui hakata mõtlema sellele et miks just nendest kohtadest tulid suurriigid siis tuleb mõelda sellele et mis nendel aladel ennem asus. Need alad olid idealsed uute linnade tegemiseks kuna seal oli olnud eraldiseisev linn varem. Hellenistlekke suurriike valitsesid kas kreeklased või makedoonlased kuna need 2 riiki panid jõud kokku ja hakkasid vallutama. Kreeka linnriigid olid
Urartu, aga vanad juudid Ararat). Esimene armeenia riik tekkis Urartu riikide liidu huku tulemusena kohe pärast Assüüria impeeriumi langust aastal 612 eKr. Esialgu oli Armeenia Mediani võimu all, aga aastal 550 e.kr. võeti ta Pärsia alade Achaemenia impeeriumi koosseisu. Peale seda, kui Aleksander Suur vallutas Pärsia, valitsesid Armeenias Orondidi (armeenia k. Ervanduni) dünastia esindajad. Pärast Aleksander Suure surma aastal 323 eKr. muutus Armeenia Süüria Seleukiitide riigi sõltuvaks vasalliriigiks. Kui viimased said lüüa roomlastelt Magnesi lahingus (190 a. eKr.), tekkis korraga kolm armeenia riiki - Väike Armeenia läänepoolsel Eufrati jõekaldal, Sophena riik sama jõe idapoolsel kaldal ja Suur Armeenia keskusega Ararati tasandiku aladel. Artashesiani dünastia valitsemisajal laiendas Suur- Armeenia oma territooriumi vahetult kuni Kaspia mereni. Hiljem kuningas Tigran II Suur
annaabi.ee 
