Kreeka poliitiline ajalugu
Sellegipoolest esines Antiochos I
(281 261) Babülonis traditsioonilise Babüloonia kuningana, soosis kohalikke kultuseid
ja tema monumentidel kombineerusid jooned nii Kreeka-Makedoonia kui ka Pärsia
võimusümboolikast. Suur osa riigi etniliselt kirevast elanikkonnast rääkis aramea keelt,
mis oli kreeka keele kõrval ka riigi levinuim kirjakeel. Vana akadi keelgi polnud
Mesopotaamias kirjakeelena käibelt kadunud.
3. sajandi keskpaiku oli Seleukiididel raskusi riigi kooshoidmisega. Antiochos II (261
246) surmale järgnenud troonivõitlus andis Egiptuse Ptolemaios III-le ajendi vallandada
kolmas Süüria sõda, mille käigus ta, nagu eespool öeldud, vallutas ajutiselt
Mesopotaamia. See oli ka aeg, mil idas lõid lahku Partia ja Baktria, läänes aga iseseisvus
Pergamoni valitseja Attalos. Ka dünastia valdusse jäänud aladel taastati ühtsus alles
Antiochos III Suure (223 187) võimuletulekuga. Antiochose katse vallutada