Kreeka poliitiline ajalugu
sajandil põhjapoolsete
stepirahvaste rünnakute tagajärjel) ja Iraanis lõi lahku kohalikku päritolu Partia dünastia.
Väike-Aasias lõpetas Seleukiidide domineerimise Pergamoni ja Pontose hellenistlike
kuningriikide teke 3. 2. sajandil, Taga-Kaukaasias aga Armeenia esiletõus.
Süürias ja Mesopotaamias, kus paiknesid pealinnad Antiookia Orontese ja Seleukeia
Tigrise kaldal , rajasid Seleukiidid pikaks ajaks küllalt stabiilse võimukorralduse.
Antiikallikad nimetavad Seleukiide peamiselt Süüria kuningateks. Võimu korraldamisel
tugineti Pärsia riigilt päritud maksu- ja satraapiate süsteemile. Seleukiidid ei näidanud
ennast küll Pärsia kuningate võimujärglastena, rõhutades selle asemel oma seost
Aleksander Suurega ja lugedes oma esiisaks Apollonit. Sellegipoolest esines Antiochos I
(281 261) Babülonis traditsioonilise Babüloonia kuningana, soosis kohalikke kultuseid
ja tema monumentidel kombineerusid jooned nii Kreeka-Makedoonia kui ka Pärsia