J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
1) uurimisobjektist uurimisaine piiritlemine (fakt, kirjeldus; abstraheerimine; idealiseerimine);
2) abstraktsiooni (üldistuse) või eksperimendi või mõõtmise tulemusena saadud andmete
kodeerimine vastavalt rakendatavatele ideedele, printsiipidele, uurimisvahenditele ja -meetoditele;
3) kodeeritud andmete töötlemine (nt loogiline või matemaatiline);
4) saadud tulemuste dekodeerimine ning väljendamine seadustena (seaduspärasustena),
seletustena, kirjeldustena, üldistustena, prognoosidena või soovitustena.
Teaduse diferentseerimise aluseks on objektiivse tegelikkuse valdkonnad (so teaduse objekt) ja
konkreetsed ning erilised seaduspärasused, mis toimivad antud objektis ning mille tunnetamine on
konkreetse teaduse eesmärk (so teaduse aine). NB!Seejuures teaduse objekt ei võrdu teaduse aine!
Aine sisaldab endas uurimise objekti.
annaabi.ee 
