Absurditeater-maailm muutub inimesele ükskõikseks kaoseks.Hõlmatakse elu sihituse ja seletamatuse teravdatud taju.Räägib inimese seisundist tähenduse minetatud maailmas. Tekkis Prantsusmaal,seostub Camus filosoof.vaadetega.Autorid ei lasku arutlusse. Eelistatakse keha ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid,suunatud meeltele.Absurdi peateema-inimese olemisseisund maailmas,puudub elu korrastav väärtusasemik.Inimene võõrandunud,silmitsi elu(vastuseta)põhiküsimustega. A. ei jutusta lugusid,puudub konflikt,karakter laguneb,tegevus hääbub.Seisunditeater-inimese sisemine reaalsus
Tollastel ajalehekarikatuuridel ripuvad kellad tema hotellitoa ukselingil, voolavad välja tema vooditeki alt või asendavad väljalükatud keelt. Dali jaoks tähendasid kellad kui standardsed mõõteriistad reaalsusprintsiipi, pehmed, ,,söödavad" esemed kuulusid aga naudinguprintsiibi juurde. Lisaks seovad Dali maalid omavahel aja- ja ruumitaju. Kellad, mis voolavad läbi aja ja ruumi, äratavad mõtteid aja voolust ning loovad mulje, nagu hajuks mälestuse aeg-ruum kaugusse, seletamatuse sfääri, mis mõjutab meie olevikukogemust, ilma et me sellest teadlikud oleksime. 2.3 Näiteid tuntumatest maalidest 10 ,,Narkissose metamorfoos" (1937) ,,Püha Antoinuse kiusatus" (1946) 11 ,,Autoportree Mona Lisana" (1954) ,,Corpus hypercubus" (1954) ,,Uni" (1937)
looduslikust keskkonnast tähelepannud. Pikemas lõigus jõuab ta põhiteema, elektriteema juurde. Seda käsitletakse siin erinevate autorite kaudu, osutatakse ekstreemsetele juhtumitele elektriga. See on väga väike osa sellest suurest võrgustikust, mida siin romaanis leiame. Osutatakse nii fiktsioonist pärit näidetele kui ka tõestisündinud luudele, mida refereeritakse sellesama elektriga seoses. Need tõestisündinud lood on samas seotud müstilise auraga, seletamatuse dimensiooniga. Selline parateaduslik diskursus on siin ka ilmsesti oluline. KV: 1. Kõige olulisem tunnus selle romaani kohta on fragmentaarsus, mis põhjustab pidevad kõrvalekalded ja pideva loota narratiivi. 2. Unt kasutab varjatult ja avalikult mitmesuguseid tsitaate või võõrast sõna, st ta refereerib oma romaani tekstis mingisuguseid muid käsitlusi, raamatuid, teisi tekste. Tõmbab võõra sõa taaskord oma romaani. Kui Unduski tekstis on peidetud eesti