Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal.
Teiseks, seletuse loogikas leidub (meile juba tuttav) järeldustehe.
Kolmandaks, seletuse „tõlkes“ kasutatud sõnaühend ’sellepärast, et’ on sarnane järelduse
indikaatoriga.
Neljandaks, nii nagu kirjeldus, võib ka seletus olla argumendi eelduseks.
Seletusel on isesugune loogiline struktuur. Seletus koosneb kahest osast: seletatava tõsiasja või
sündmuse kirjeldusest ja teatavale seaduspärasusele (nt põhjuslikule seosele) rajanevast
“seletajast” . Seletus on suunatud minevikku.
Nt Malle ja Kalle väljusid käsikäes kinost.
Hüpoteetilised võistlevad seletused:
1) Malle ja Kalle on õde-venda
2) Malle ja Kalle on head sõbrad
3) Malle ja Kalle käivad ja armastavad üksteist
Seletuse aluseks ehk seletajaks on teatav kulturoloogiline reeglipärasus: tavaliselt käivad käest
kinni üksteisele lähedased inimesed – õed-vennad, sõbrad, armastajad.
Seletusel puudub järeldusotsus, seega ka erinevus otstarbes