vähendamisega) ·Valik on üks kõige efektiivsemaid geenisagedust mõjutavaid faktoreid. Valik ehk selektsioon ·Valikuga ei ole võimalik luua uusi alleele (need võivad moodustuda ainult mutatsioonide teel), ·valikuga muudetakse lähtepopulatsiooni alleelisagedusi; alleelisageduste muutus toob endaga kaasa ka genotüübisageduste muutuse. ·Selektsiooniga eemaldatavat osa mingi genotüübiga loomade hulgast populatsioonis, võrreldes teiste genotüüpidega, nimetatakse selektsioonikoefitsiendiks s. Valik ehk selektsioon ·Selektsioonikoefitsient näitab tõenäosust, et antud genotüüp ei osale järgmise generatsiooni moodustamisel. ·Kui mingi genotüüp (AA, Aa, aa) eemaldatakse taastootmisest täielikult, siis s = 1, ·kui genotüübi suhteline panus järglaspõlvkonda on maksimaalne, siis s = 0.Valik ehk selektsioon · Selektsiooni toime geenisagedusele lakkab, kui vastav geen on populatsioonist täielikult eemaldatud p = 0; q = 1 geenisageduse fikseerumine g
määravate alleelide sageduse arvel. Näiteks olgu teatav lookus esindatud kahe alleelse geeniga A ja a, sagedusega p ja q. Vastavalt Hardy - Weinbergi seadusele kehtib valiku puudumisel selles populatsioonis geneetiline tasakaal ja genotüüpide suhe väljendub valemiga: 2 2 p AA + 2pq Aa + q aa =1. Selektsiooniga eemaldatavat osa mingi genotüübiga loomade hulgast populatsioonis, võrreldes teiste genotüüpidega, nimetatakse selektsioonikoefitsiendiks (s). See näitab tõenäosust, et antud genotüüp ei osale järgmise põlvkonna moodustamisel ehk valiku intensiivsust antud genotüübi vastu. Kui mõni kolmest genotüübist (AA, Aa, aa) täielikult järglaspõlvkonna taastootmisest eemaldatakse, on selektsioonikoefitsient selle genotüübi vastu võrdne ühega (s=1). Kui aga genotüübi suhteline panus järglaspõlvkonda on maksimaalne, siis s=0 (ühtegi antud genotüübiga looma valikul ei eemaldatud). Kui
annaabi.ee 
