loomade arv keda on võimalik fenotüübiliste tunnuste alusel identifitseerida ning valikuga populatsioonist eemaldada. Kui geeni a sagedus väheneb, siis väheneb ka selektsiooniefekt. Selektsiooni toime geenisagedusele lakkab, kui vastav alleel on populatsioonist täielikult eemaldatud või kui kõik loomad on homosügootsed selle alleeli suhtes (kõik AA või aa). Viimasel juhul räägitakse geeni fikseerumisest populatsioonis. SELEKTSIOONIKOEFITSIENDI (s) ARVUTAMINE VANEMPÕLVKONNAS on erinevate genotüüpidega loomade arv ja sagedus järgmine: Genotüüp Loomade arv sagedus AA 1000 d=0,645 Aa 500 h=0,323 aa 50 r =0,032 Kokku 1550 1,000 Valik toimub retsessiivse genotüübi aa vastu
o. eeldame, et ta on piisavalt väike selleks, et GT saaks avaldada mõju) Olgu vaatluse all mingi tänapäeval elav liik. Võib arvata, et tema kujunemine on miljonite molekulaarsete muudatuste tulemus. Kui suur on neis muudatustes GT, kui suur LV osa? 1968 esitas Motoo Kimura teooria, mille kohaselt molekulaarsel tasemel esinevate muudatuste hulgas on GT osa valdav. Kimura ei väitnud, et GT oleks kõigi muudatuste põhjustaja - jutt oli enamusest. Modifitseerime siinkohal mõnevõrra selektsioonikoefitsiendi arvulist tähistamist ja võtame 0 väärtuseks olukorra, kus valik geeni sagedust ei mõjuta - st mutatsioon ei ole selektiivselt ei kasulik ega kahjulik - ei mõjuta kohanemust. Pea kõik bioloogid usuvad, et kaugelt suurem osa mutatsionidest on kahjulikud, kuid puudub üksmeel kasulike ja neutraalsete muudatuste vahekorra osas. Kui enamus evolutsioonis tekkinud muudatustest on LV tulemus, siis peaks kasulikke mutatsioone olema rohkem.
annaabi.ee 
