Vesinikutöötluse tähtsaim ülesanne on väävliühendite kõrvaldamine väävelvesinikuna kõrgendatud temperatuuridel ja sobiliku katalüsaatori juuresolekul rafineeritavast kütuse voost. H2S eraldatakse gaasijoast solvendiga (näit amiiniga) pesemisel ja seejärel muudetakse elementaarseks väävliks. Vesiniktöötlusega eemaldatakse kütusevoost väävliga koos lämmastiku, hapniku ja arseeniühendid Pt-katalüsaatori juuresolekul. Protsessi viiakse läbi diapasoonis pehmetest selektiivsetest -vesinikuga töötlusest kõrge reaktsioonivõimega olefiinide kõrvaldamisest kuni raske vesiniktöötluseni - aromaatsete ühendite muutmiseni naftaleenideks. Väävlikõrvaldamine e desulfureerimine on üks näide vesinikmenetlusprotsessidest. Madalam väävlisisaldus on vajalik ka kütusevoo reformeerimisel, sest väävliliig deaktiveerib katalüsaatori. Vedelik- katalüütilisel krakkimisel väävliliig lähteaines põhjustab vedelik - krakkbensiinides
3. Immunoloogilised meetodid. Need meetodid on väga kõrge spetsiifilisusega, põhinevad antikehade sidumisel bakteriraku pinna spetsiifiliste antigeenidega ja on enamasti kasutusel patogeensete bakterite identifitseerimiseks. Seroloogilisi meetodeid kasutatakse: 1) tahkel agarsöötmel kasvavate bakterikolooniate testimiseks, näiteks esemeklaasil teostatav aglutinatsioonitest salmonellade jaoks, millel eristatakse rohkem kui 3000 serotüüpi; 2) organismide avastamiseks kas selektiivsetest või mitteselektiivsetest vedelsööt- metest, näiteks kasutades ELISA-meetodit, mille puhul on tegemist erinevate võimalike versioonidega ning kommertsiaalselt on saadaval ka mitmed ELISA- kitid. ELISA annab tulemuse, mis on võrreldav konventsionaalse kultiveerimise meetodiga, kuid on vähem efektiivne suurel arvukusel konkurentsmikrofloora esinemisel. Valepositiivsed tulemused võivad tekkida juhtudel, kus teatud pinna-
annaabi.ee 
