Ristisõjad
sid esimesena igustama Prenee poolsaare rahvad,kel tuli videlda
islamiusulistest sissetungijatega.Kiriku
ametlik seisukoht ji aga kuni XI sajandini tapmist keelavaks.
Olukord muutus prast seda, kui 1071. aastal vallutasid trgi keelt knelevad
seldukid Vike-Aasia ja pha
linna Jeruusalemma.Islami ja ristiusu tasakaal oli jrsult rikutud.Varem olid
islamiusulised euroopast tulnud
palvernduritesse suhtunud leebelt ja austavalt, nd aga olid ristiusu
phapaigad kristlaste suletud.
"JUMAL SOOVIB SEDA"
Seldukkide kallaletungi oht tegi revaks sa Btsantsi valitsejaid.Imperaator
Alexios I prdus sjalise abi
saamiseks lnekiriku poole.Paavst Urbanus II ei jtnud oma vimalust
kasutamata.Ida- ja lnekiriku vahe-
kord oli pinev.Nd avanes lnekirikul oma leolekut nidata.Paavsti
juhtmisel, pidid Euroopa feodaalid
vabastama Jeesus Kristuse haua.1095.aastal Luna-Prantsusmaal Clermontis koos
olnud kirikukogul pidas Urbanus II
kne,mille mju hiskonnale oli tollal ettearvamatu. "Prantslased!Lpetage
omavahelised tlid
annaabi.ee 
