"selbstverschuldeten" - 1 õppematerjal

VARAUUSAEG

Valgustus Valgustust (pr éclairer, sks Aufklärung, ingl enlightenment) peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni. 18. sajandit nimetatakse sageli ka valgustussajandiks (le siècle des lumières). Valgustuse klassikalise definitsiooni andis Immanuel Kant (1724­1804), nimetades valgustust inimese väljumiseks tema omasüülisest alaealisusest (Ausgang des Menschen aus seiner selbstverschuldeten Unmündigkeit) (1784). Valgustus kritiseeris autoriteetidele, sh kirikule tuginevat mõtteviisi ning innustas söakust mõelda iseseisvalt, laskmata end teistest juhtida. Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõistusesse, kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse. Valgustajad väljendasid piiramatut optimismi ja usku neile lõpmatuina näivatesse inimvõimetesse, veendumust, et inimmõistuse piiramatud võimalused tagavad inimkonnale järjekindla progressi.