Ilmar Laaban
Rroosi tegeleb meelsamini välismaailmaga, teiste ja enda tegude ja ihadega. Seetõttu jääb ka
tema isiksuse tuum tabamatuks. Oma mitte-terade kogu lõpul osutub ta tapetuks, ta jäljetuks
hauaks on ainult ta vaimukad luud, mida autor seab viimases aforismis kokku ,,luuaks",
millega pühkida Rroosi olematut kalmu. Nii jääb Rroosi paljalt fantaasia tooteks.(Aspel,1989)
2.4. ,,Oma luulet ja võõrast"
1990. aastal ilmus kogumik, mis sisaldab endas ,,Ankruketi..." ja ,,Roosi Selavistet" ning
suure hulga seni kogumata toodangut luuletaja ja luuletõlkijana läbi aastakümnete. Teoses
avaldab autor tsükli ,,Loomingut käsikirjadest", kus on luuletus ,,Äkki seisad sa alasti minu
ees", mis võtab psühhoanalüütiliselt kokku tema sürrealistliku loomingu (Merilai,1994)
Ning äkki seisad sa alasti minu ees
ema
Ma põrutan
jalaga vastu põrandat