Kas Vana-Kreeka oli demokraatlik ühiskond?
Nõukogu
koosnes rikastest ja suursugustest kodanikest, ning sageli täitis see kõrgema kohtukoja ülesannet.
Riigiametnikud valiti igal aastal rahvakoosoleku poolt, ning nende kohstus oli juhtide polise
sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Levinud oli klassikalisel ajajärgul aristokraatlik riigivorm. Sõja
korral relvastuti vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Põhijõud sõjaväes oli peaaegu alati
raskerelvastuses jalavägi. Faalanks oli pikkadesse sirgetesse rividesse, üksteise selajtaha paigutatud
lahinguvägi.
Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad, jõukamad nende seast tulid oma majapidamisega
iseseisvalt toime. Paljudes polistes oli ka vaesuse piiril virelevaid põlluharijaid, kes tänu oma
võlgadele kodanikuõigustest ilma võisid jääda. Linnaelanikkond koosnes käsitöölistest ja
kaupmeestest. Käsitöölised üldjuhul olid väga madala sotsiaalse positsiooniga. Rikkama ja
mõjukama osa moodustasid aristokraadid, kes teenisid orjade ja sõltlaste põllutööst