Eesti ajalugu VI, lk 59-64 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)
väliskaubandus suurelt osalt va- neist oli Eestis endaski terav puudus.
hetuskaubanduseks. Sisseveetavate Tsaariaegsete suurettevõtete kuuluvuse
kaupade väärtust püüti hüvitada küsimus oli äärmiselt segane - osa
omapoolse ekspordiga. Vabadussõja tehastest olid sõja-aastail
algul veeti peamiselt välja kartulit ja sekvestreeritud, ülejäänud olid
lina, veidi hiljem lisandusid puit, paber enamlased natsionaliseerinud. Tartu
ja piiritus. Kuid neidki saadusi vajas rahulepingu alusel anti Eesti valitsusele
ennekõike Eesti ise, ning väljaveetud üle 24 miljoni kuldrubla väärtuses
kaupade koguväärtus ei küündinud ettevõtete aktsiaid ja muid
ligilähedaseltki impordi tasemele. väärtpabereid, kuid loomulikult polnud