Kohastumine
keriloomadel, mis takistavad nende elukate ärasöödud saamist, kuid arenevad välja vaid siis, kui
neid loomi kiskjale eksponeerida.
Käitumisest me siin kursuses suurt ei räägi ja mehhaanilised kaitsemehhanismid on
suhteliselt selged ja igavad, räägime siis keemilisest kaitsest. Väga mitmed loomad sisaldavad
selliseid aineid, eelkõige selgrootud (väga paljud putukad), kuid ka näiteks konnad. Kaitseaineid
kas sünteesitakse ise või sekvestreeritakse (???) (sequester) toidust, st võetakse sealt
valmiskujul. Mõnel juhul sünteesivad kaitseaineid ka sümbiondid, nt mereelukate seljas elavad
vetikad.
Miks siis kõik elukad mürgised pole? No ikka seetõttu - vastab evolutsiooniline
ökoloog - et keemilise kaitse ülalpidamisel on kindlasti oma hind. See hind võib väljenduda
järgnevas
- kaitseainete sünteesi hind: keerukate metaboolsete radade ülalpidamine;
annaabi.ee 
