Koostu tegemine algusest peale: mida iga bioloog peaks teadma
See halvendab edasise analüüsi kvaliteeti, sest
informatsiooni on vähe. Võimalik oleks tulevikus jooksutada programme varasemalt hästikirjeldatud
genoomide (hiir ja inimene) põhjal. Samuti peab silmas pidama, et programm tuleb valida vastavalt
andmete spetsiifikale: see, mis sobib hästi prokarüootsete genoomide puhul, ei pruugi sarnaseid
tulemusi eukarüoodsete organismide korral saavutada.
Selleks, et paraneks koostute kvaliteet, tuleb tõsta sekveneerimisprotsessi kvaliteeti. Samuti annab
paremaid tulemusi, kui kasutada lisainformatsiooni näiteks transkribeeritud RNA-d koostute
tegemisel. Kui tundub, et mingi piirkond genoomis on kehvasti taaskonstrueeritud, võib seda
parandada kasutades suunatud sekveneerimist. Igatahes on vajalik edasine meetrikute analüüs, töötada
uusi välja ja leida spetsiaalseid meetrikuid ka raskemate genoomsete piirkondade jaoks.
Kasutatud kirjandus
Fleischmann, R.D., Adams,M.D., White, O., Clayton, R.A., Kirkness, E
annaabi.ee 
