Kiirus, vaid kiirus ei muud...
nägu. Õnneks oli mul kotis kaasas ka meigikott ja juuksehari. Kiiruga tegin ennast korda teha
ja siis helises ka kell tundi. Viskasin kähku meigikoti koolikotti ja tormasin geograafia klassi
juurde, et mitte hilineda või puududa ka sellest tunnist.
Esimesed kümme minutid läksid nii kiiresti, et ma ei pannud tähelegi. Siis aga hakkas aeg
venima ja venima. Õpetaja ainult rääkis ja näitas slaide. Hetkeks jäin ma kella sekundiseierit
jälgima, kui klassivend kogemata jalaga minu vastu läks ja mu mõtted haihtusid minema.
Õpetaja palus meil õpiku põhjal töövihikut täita ning jättis selle ka koduseks ülesandeks. Kell
helises ning lõpuks sai klassist välja, et pead tuulutada. Ootamatult tuli mu kõrvale klassiõde
ja küsis, et mida ma ootan. Ma ei osanud korraga midagi vastata ning siis ta ütles, et me
peame balli jaoks kaunistusi tegema minema. Koos jooksime mööda koridori, treppidest alla
annaabi.ee 
