Agromullastiku rajoneerimise skeem (kasutuses ka tänapäeval). Osvald Hallik uuris happeliste muldade levikut ja lupjamist Eestis. Arnold Piho agrokeemik, kes uuris muldade väetamise küsimusi. MULLA MINERAALOSA Maa sisemuses 4 suuremat vööd e. geosfääri: SiAl vöö siliitsiumalumiinium vöö. SiMa vöö (räni+magneesium). Vahevöö. Maa tuum Maakoores on (Hapnik 50%, Räni 25%, Al 7%, Fe 4%...) Mineraale jagatakse: a) tekke alusel (primarsed, sekundarsed). b) geoloogilise tähtsuse järgi (olulisemad: kvarts, päevak, vilgud graniidis) c) keem koostise järgi (ehedad-1 el. Väävliühendid- sulfiidid. Halogeenühendid. Oksiidide klassi- Kvarts 12% maakoort, primaarne. Hapniku sis hapete soolad- sulfaat, karbonaat, fosfaat, silikaat. Süsivesinikühendid) KIVIMID Min modustavad muitmesuguste koostisega kivimeid. Kivimi all mõistakse kas ühest või mitmest mineralist koosnevad tahked maakoore osa.
efekti. Epoksüvaike kasutatakse umbes 0,8 milj tonni aastas kvaliteetsete liimidena, pinnakatetena, valuvaikudena, komposiitmaterjalide maatriks-vaiguna jne. Kõvendid: Jaotatakse reagendid, mis liituvad epoksüvaiguga ja katalüsatori, mis kutsuvad esile epoksüvaigu ristsidumise katalüütiliselt. Reagendid: (arvestatakse moolisuhet) · Aluselised: primaarsed, sekundarsed amiinid; polüamiidid; alifaatsed, aromaatsed, tsükloalifaatsed, hetero- tsüklilised amiinid. · Happelised: polüfenoolid, tioolid, anhüdriidid Katalüsaatorid: · Tertsiarsed amiinid, BF3, kompleksid. 4. Multifunktsionaalsed epoksüvaigud: · Epoksüdeeritud novolakid- baseeruvad epikloorhüdriidil ja pf vaigul. Eelis: parandatud termiline ja keemiline vastupidavus, võrreldes klassikalise epoksüvaiguga. T g kõrgem. Keemilise püsivuse tõttu