trummel-, pakettümberlüliteid ja magnetkäiviteid) Põhimõtteskeemidel näidatakse, kuidas kõik seadmete elemendid on omavahel elektriliselt ühendatud (pingestamata olekus). Samuti elektriseadme kõikide elementide vastasmõju ja elektrilist seost, nende elementide vastastikust asendit märkimata. Tavalisel põhimõtteskeemil on seadme kõik elemendid (kontaktid, mähised jm.) kujutatud seadme juures olevatena. Ka kõik vooluringid (primaar- ja sekundaarvooluringid) joonestatakse ühele joonele. Põhimõtteskeemi iga element tuleb tähistada mingi tähega. Tähti kasutatakse ka elemendi tähenduse märkimiseks, näiteks S ,,seiskamisnupp", K ,,käiviti" jne. Kui skeemil on mitu ühesugust 1 elementi, siis lisatakse elemendi tähisele järjekorranumber (näiteks kui kui kontaktoreid on mitu, tähistatakse nad numbritega). Järjekorranumber kirjutatakse tähelise sümboli järel, näiteks L1. R5, C4, jne.
põhimõtteskeemidel (joonis b) L2 L2 tähistatakse mistahes juhtmete hulka ühe joonega, millele L1 L1 tõmmatud kriipsukeste arv näitab a) b) juhtmete arvu. Tavalisel põhimõtteskeemil on seadme kõik elemendid (kontaktid, mähised jm.) kujutatud seadme juures olevatena. Ka kõik vooluringid (primaar- ja sekundaarvooluringid) joonestatakse ühele joonele. Automaatjuhtimisskeemid on ülevaatlikumad ja selgemad, kui nad on kujutatud pea-(primaar-) vooluahelatest eraldi. Seadme üksikelemente (kontaktid, poolid, lülitid) kujutatakse skeemil vajaduse korral üksteisest lahus nii, et nende ühendused skeemielementidega on lühimad. Sellist skeemi nimetatakse laotatud skeemiks. Montaaziskeemidel paiknevad seadmed nii, nagu nad tegelikult asetsevad. Montaaziskeemide järgi monteeritakse keerukamat
annaabi.ee 
