"sekundaarreaktsioonid" - 1 õppematerjal

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia

NB sel juhul pärinevad saadud antikehad kõik ühest eellasrakust, st ühes mikrotiiterplaadi augus olevast hübriidrakust. Immuunmeetodeid saab klassifitseerida kahe kategooria alusel. Esiteks ülesehitusprintsiibi alusel, teiseks testid, kus testi täpsuse, inkubatsiooniaja lühendamise, lihtsustamise või parema automatiseerimise saavutamiseks kasutatakse esmaste ülesehtusprintsiipide variante. Tänapäeval on vajalik, et primaarne reaktsioon oleks nähtav, mõõdetav. Primaarseks reaktsiooniks on antikeha ja antigeeni seondumine, mis põhjustab mingeid füüsikaliste parameetrite muutusi nagu pretsipitatsioon, aglutinatsioon, mis oleksid ühtlasi sekundaarseks reaktsiooniks. Immuunmeetodid, mis määravad otseselt primaarreaktsiooni on tundlikumad ja täpsemad, kui sekundaarreaktsioonid määravad reaktsioonid. Kaks peamist ülesehitusprintsiipi on sändvitš- ja konkurentsiprintsiip. Eristatakse veel homogeenseid ja heterogeenseid immuunmeetodeid. Heterogeensetes immuunmeetodites on kasutusel mitu inkubatsioonietappi, mille vahel on pesuetapid mitteseondunud ja seondunud fraktsioonide eraldamiseks. Homogeensed immuunmeetodid ei vaja fraktsioonide eraldamist, on üheetapilised. Immuunteste saab kasutada kas antigeeni või antikeha määramiseks. Üks reaktsioonipool on testi standardiseeritud komponent, teine aga analüüt. Analüüt tuleb uuritavast materjalist. Lisaks osaleb testides tavaliselt veel mõni komponent (antigeen ja antikeha). Sändvitšprintsiip: tahkele faasile on kantud antigeenid (standardiseeritud komponent), millele valatakse peale uuritavat materjali e analüüsitavaid antikehi. Nende antikehade vastaseid antikehi kasutatakse esime...