Nikola Tesla
asetseb sekundaarmähis, mis koosneb juba sadadest keerdudest. Selle alumine ots
on maandatud ja ülemine ots asetseb kõrgel õhus.
Ka sekundaarmähis moodustab omapärase võnkeringi, milles kondensaatori osa
mängib õhusammas maapinna ja mähise ülemise otsa vahel. Kui nüüd valida
primaar- ja sekundaarmähiste parameetrid sellised, et indutseeritavad võnkumised
vastaksid mõlemate võnkeringide resonantssagedustele, kasvab pinge
sekundaarpoolis äärmiselt kõrgeks. Tesla ise mõõtis Colorado Springsis pingeid
kuni 12 miljonit volti. Seega kujutab Tesla trafo endast otsekui kiike, mis, saades
õigel ajal väikeseid tõukeid, on suuteline saavutama märkimisväärset hoogu. (Jüri
Krustok)
4.2 Välgu maailmarekord
Tesla enda konstrueeritud trafo oli massiivsete mõõtmetega. Labori katusel oleva
sekundaarmähise ülemine ots oli maapinnast umbes 60 meetri kõrgusel. Katsetuste
annaabi.ee 
