sekundaarpeegel on elliptiline nõguspeegel. Kuigi optiline skeem oli pakutud enne Newtoni skeemi, ei võimaldanud 17. sajandil optikatööstuse tase selliseid teleskoope toota. · Cassegraini teleskoobil on peapeegel sfääriline või paraboolne, sekundaarpeegel aga hüperboolne kumerpeegel, mis peegeldab koonduva kiirtekimbu (fookuskaugust seejuures suurendades) läbi peapeeglis keskel oleva avause fookusesse. · Richie-Chretieni teleskoobil on nii pea- kui sekundaarpeeglid hüperboolsed, fookuse tasand on tasane ning väga suures ulatuses moonutustevaba. Selline optiline skeem on näiteks Hubble'i kosmoseteleskoobil. Katadioptrilistel teleskoopidel koosneb objektiivile vastav optiline skeem nii peeglitest kui läätsedest. · Schmidti kaamera skeemis korrigeeritakse sfäärilise peapeegli kujutist peegli ette asetatud õhukese korrektsiooniläätsega, mille ristlõige piki raadiust on lainekujuline
Suur Magalhaesi teleskoop: USA ja Austraalia ühisprojektina valmiva vaatlusriista peapeegel koosneb seitsmest 8,4 meetrisest peeglist: üks peegel keskel, kuus ringis ümber selle. Valgust koguva pinna poolest on see samaväärne 21,4meetrise teleskoobiga ja lahutusvõime poolest vastaks 24,5meetrisele teleskoobile. Sekundaarpeegel kooseb samuti seitsmest õhukesest peeglist, iga läbmõõt on 1,06 meetrit ning need paiknevad analoogselt peapeegliga. Sekundaarpeeglid täidavad ka adaptiivse optika ülesannet. Iga peegli külge on paigutatud 672 aktuaatorit., kokku 4700. Suur Magalhaesi teleskoop meenutab ka esimest mitmekordse peegliga teleskoopi. Teleskoobi asukohaks valiti Las Campanas Tsiilis kus juba paiknevad kaks Magellani teleskoopi. Tööd peaks see hakkama tegema 2017 aastal. 1.2 Euroopa eriti suur teleskoop: Suurim ja ambitsioonikaim projekt on Euroopa Eriti Suur Teleskoop. Selle eestvedaja on Euroopa Lõunaobservatoorium ning algus ulatub