Eesti kirjanduse ajalugu II
lühiproosas ka veidi varem. Modernismi mõiste on hea katusmõiste, mis mahutab palju, kuid
mitte kõike. Muutus on tähelepanuväärne proosas, aga selle juures tuleb arvestada, et kõik
pagulasraamatud muutuvad ei tea milleks. Realistliku proosa osakaal on jätkuvalt suur ka
60ndatel ja 70ndatel. On oluline, et mitmed juhtautorid muudavad oma loomingut.
Karl Ristikivi (1912-1977)
Ristikivi on pagulaskirjanik, kelle kohta on sekundaarmateriali võrdlemisi palju, teda hakati
uurima juba Nõukogude ajal. Uuemal ajal on välja antud ka Ristikivi päevikuid ja
kirjavahetust. Koguaeg aga jääb tunne, et midagi jääb ütlemata. Ilmselt on see seotud tema
kirjutamislaadiga tekstidest ei saa väga isikulugu kätte.
Üks teema, mille ümber käsitlejad tiirlevad on küsimus, kas Ristikivi oli homoseksuaal.
Sellele pole päris lõplikku vastust võimalik anda, sest suure materialihulga juures pole ühtegi
annaabi.ee 
