Kiu otsad võivad olla ka hambulised (pöök, eukalüpt) või isegi hargnenud – sel juhul on puidul suurem mehaaniline tugevus. [Luumen = rakuõõs]. 22. Puiduraku seina kihid, nende funktsioonid. Primaarsein – koosneb amorfsest valkainete massist, sellesse hajusalt peitunud tselluloosi mikrofibrillidest. Primaarkihi sisepinnale hakkab ladestuma sekundaararengu käigus tsütoplasma (rakumahla) poolt biosünteesitud tselluloos ja hemitselluloosid – tekib sekundaarkiht S1-S3. Sekundaarkihi (S1-S3) paksus sõltub raku funktsioonist kasvavas puus. Koos sekundaarkihi moodustumisega algab ka rakuseina lignifitseerumine e. puitumine. Protsess algab rakkude nurkadest ja levib seejärel kogu rakuseinas. S1 kihis mikrofibrillid 50-60° nurga all, S2 kihi 15° ja S3 kihi 60-70° nurga all. 23. Vesininikside rakuseinas. Absoluutselt kuivas puidus on tselluoosi makromolekulide –OH rühmade ja
pooldumisvõimelistest rakkudest (nendest toodetakse uusi püsikoe rakke). 11. Kuidas tekib puitaine? Koosneb puitunud rakkudest. Puitumine saab alguse algkoest, mis pooldub. Üks rakk jätkab tegevust algkoe rakuna, teine kasvab maltspuidus vastavalt oma rollile. Primaararengu tulemusena tekib rakus primaarsein. Sekundaararengu käigus ladestub primaarkihi sisepinnale tsütoplasma, mille tulemusena tekib sekundaarkiht.. Koos sekundaarkihi moodustumisega algab lignifitseerumine e. puitumine. Kambiumis asub külgmine algkude, mille arvelt toimub tüve, okste ja juurte läbimõõdu suurenemine. 12. Kirjeldage puitaine tekkimist raku primaar- ja sekundaararengu käigus? Joonistage skeem, millel on kirjeldatud puidu rakuseina kihid? Puidurakud saavad alguse elava raku pooldumisel. Üks tütarrakkudest jätkab
g –puidu parenhüüm Sooned • Soon moodustub pikast õhukeseseinalisest rakkude reast, mida nimetatakse soone lülideks. Soone lülide vahel asetseb vahesein, mis on lehtpuu liigiti erinev. • Soonte külgseinad koosnevad põhiliselt primaarkihi tselluloosi mikrofibrillidest, mis seetõttu juhivad hästi lahuseid naaberrakkudesse. • Primaarseinale ladestub sekundaarkiht spiraalsete, aga ka rõngakujuliste või võrkjate seinapaksenditena, mis puituvad ja tagavad sellega soonte mehaanilise vastupidavuse. • Soonte seintes on klassikaliste koobaspooride taolised poorid, kuid need on väiksema läbimõõduga ning neil puudub toorus. • Need poorid moodustavad enamasti diagonaalseid ridu. • Sooned liigitatakse: • jämesooned – läbimõõt 200…400μm • peensooned – läbimõõt 30…40μm Tüllid
annaabi.ee 
