Kordamisküsimused, puiduteadus
lahuseid. Soon moodustub pikast õhukeseseinalisest rakkude reast, mida nim.
soone lülideks. Vahesein lülide vahel on liigiti erinev. Kase ja lepapuidus on nn
astmeline perforatsioon, tammepuidus on lüli otstes vaid seinapasend, mida nim.
lihtperforatsiooniks. Soonte külgseinad koosnevad põhiliselt primaarkihi tselluloosi
mikrofibrillidest, mistõttu nad juhivad hästi lahuseid naaberkudedesse.
Primaarseinale ladestub sekundaarkihit seinapaksenditena, mis puituvad ja
annavad soonele mehaanilise vastupidavuse.
Sooned liigitatakse: jämesooned (läbimõõt 200...400 mikromeetrit) ja peensooned
(läbimõõt 30...40 mikromeetrit)
Lehtpuitu liigitatakse soonte mõõtmete ja paigutuse alusel aastarõngas:
rõngassoonelised ja hajusoonelised. Rõngassoonseliste liikide jämesoonte
rõngas paikneb aastarõnga kevadpuidu osas, hajulisooneliste liikide peensooned
annaabi.ee 
