Trafomähise elektromotoorjõud on proportsionaalne sagedusega; mähise keerdude arvuga; südamiku magnetvoo amplituudiga. USAs valmist trafo 240/12V, 60Hz toodi Euroopasse Kas saab kasut pingel 230V 50Hz? Ei saa pikaajaliselt; võib lühiajaliselt. Trafo 24/12V primaarmähis lülitatakse alalispingele mis on 50% nimipingest. Millised protsessid toimuvad trafos? Sekundaarahelas tekib pinge impulss 6V; sekundaarahela püsitalitluse pinge on 0; trafo tühijooksuvool suurem kui nimivool; trafo kuumeneb üle ja rikneb. Trafo tühijooksukaod tekivad magnetvoo suuna muutmisega kaasnevast hüstereesist magnetahelas; pöörisvooludest südamiku plekkides. Trafo lühikaod tingitud pöörisvoolukadudest trafo paagis; mähistel eralduvast soojusvõimsusest. Ideaaltrafo korral kehtivad seosed I1w1=I2w2; U1I1=U2I2; U1/U2=w1/w2; S1=S2; P1=P2; Q1=Q2.
Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nim. sellist alalisvoolu tugevust, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes ühesugune võimsus Takistusel eralduvat võimsust nim. aktiivvõimsuseks Transformaator ehk trafo Koosneb kahest poolist, mis on ühisel raudsüdamikul Primaarmähis on mähis, millele rakendatakse pinge Sekundaarmähis on see, millelt võetakse trafolt vabanev pinge Töö põhimõte: Primaarmähises tekitab muutuva elektromotoorjõu sekundaarahelas Rakendusi: elektrienergia ülekanne, mida kõrgem pinge seda väiksem vool. Auto süütepool, ahelate ühendamiseks sidestustrafo alalisvool ei läbi
pingemuutus voltides U Kui me kasutame täpsemat arvutusvalemit, saame neljanda punkti tu 9 a lühispinge aktiivkomponent uka = 7%. 83,96825 A 5,877778 2,73913 A 11,025 W sekundaarpinge 36 V. ndaarvool, kui sekundaarahelas tekib juhuslikult lühis? I 1n 6 100 85,71 A I = 100 % = = 85,71 A uk % 7 U I 400 6 66,67 A I 2 n = 1 1n = = 66,67 A U2 36 I 2n 86,25 100
*pidurdus generaatorina võimaldab töömasina liikuvate osade voolutugevuse suurenemisel peab pinge tugevasti langema. Et elektrikaare takistus on üsna väike, töötab kineetilist energiat anda tagasi toitevõrku. Generaatorina töötab as.masin libistusel s>0, mil mootori keevitustrafo väga lähedal lühiseolukorrale. Paispool on trafo sekundaarahelas lisatakistiks, mis piirab pöörlemiskiirus on suurem staatori pöördvälja kiirusest. Selline olukord saab tekkida näiteks tõsteseadmete keevitusvoolu tugevust, tekitades ühtlasi pingelangu U= I2 zp , kus zp = ruutj(rp 2 + xp 2 ) on paispooli