Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
aastal 930 219 eestlast ning 351 178 venelast.
Kokku moodustab venelaste arv ligikaudu 25% kogu Eesti Vabariigi elanikkonnast.1 Seega on
venelased üks suuremaid osakultuure tänases Eesti ühiskonnas.
Käesoleva bakalaureusetöö peamine eesmärk on viia läbi võrdlev analüüs eestlaste ja Eestis
elavate venelaste matmiskombestikust tänapäeval. Autor uurib kahe rahvuse matusekombestiku
ühiseid ja erinevaid jooni, eeldades, et hoolimata erinevast religioossest taustast toimub tänases
sekulariseeruvas maailmas tavade ja kommete ühtlustumine. Uurimisülesannete hulka kuulub
lisaks säilinud või hääbunud matuserituaalide ja kommete kirjeldamisele ka matusekommete
muutusi tinginud asjaolude laiema kultuuritausta avamine.
Oma uurimustöös analüüsin ka Tallinna kalmistute hauakivide sümboolikat. Hauakivide
graveering on kunst, mis alistub ajale. See muutub samuti ajas nagu näiteks keel, tavad ja mood.