Ajaloo põhiperioodid
(enne 1789) väljaspool Prantsusmaa piire nn ,,Saksa maailmas" (valgustatud absolutism) ja
Põhja-Ameerikas (USA demokraatliku riigi loomine 1775-1783). Valgustuse mõju oli suurim
arenenud Lääne-Euroopas aga mõjutas palju ka Venemaad. Tippajastuks on 1730.-1770.
aastad.
Valgustuse iseloomulikud jooned: mõistuse ülehindamine, lausa jumaldamine (ja tunnete
alahindamine). Domineerisid ratsionaalsus ja kriitilisus, see tähendas seda, et religioosne
mõtlemine sekulariseerus/võõrandus. Oli üldine progressiusk, et elu-olu muutub kogu aeg
paremaks. Tekkis arenguoptimism, mis moodustas reforminõuete aluse. Tekkis uut tüüpi aja
mõistmine: lineaarne aeg (varem oli korduva/tsüklilise aja mõistmine). Tekkis
kasvatusoptimism, et koolitus on vajalik ja selle mõju on alati positiivne, veendumus, et
ühiskond mõjutab inimesi (kui on õiglane ühiskond on ka inimesed paremad). Saadi aru, et
ühiskonda on vaja reformida.