Juudid
religioon. Teiste usutunnistuste omaksvõtt või abiellumine mitte-
juudiga on välistanud juutide hulka kuulumise. Religioossele
määratlusele viitavad ka ema rahvus ning kommetest ja traditsioo-
nidest kinnipidamine. Vastupidiselt levinud arvamusele ei pruugi
aga juudi identiteet väljenduda üksnes sünagoogi kuulumise või ra-
biinliku traditsiooni järgimise kaudu. Peale traditsioonilise
ortodoksse judaismi eksisteerib veel konservatiivne ja, nagu öeldud,
ka reformeeritud judaism. Sekulaarsetest võimalustest olgu
nimetatud juudi keel(t)e säilitamine (1920.-1930. aastail Euroopas
levinud sekulaarne jidisism rõhutas juutluse etnilist iseloomu ja
jidisit kui Ida-Euroopa juutide keelt), tavade alalhoidmine
(rahvusroad, sugulaste surma-aastapäeva tähistamine, küünalde
süütamine teatud tähtpäevadel), juudi organisatsioonidesse
kuulumine, huvi Iisraeli ja juudi ajaloo vastu jne. Valdkondi on nii
palju, et ei saa toimuda "assimileerumist" neis kõigis korraga.