Õigusfilosoofia ajalugu
Kõikidele rahvaste ühist õigust nimetati ius gentiumiks/ius naturale'ks (hiljem näiteks Aquino
Thomas eristab neid kahte), iga piirkonna oma tavaõigust ius civile'ks. Roomlastele eriti oli riik
väga tihedalt seotud seadustega, leiti, et just seadused loovad riigi, annavad inimestele vastutusi ja
õigusi.
Kristlus sisuliselt uut poliitilist mõtet ei toonud ega uut perioodi poliitilises mõttes ka ei alustanud.10
Cicero (106-43 eKr) kuulus stoitsismi sekulaarsesse suunda, mis rääkis küll palju religioonist ja
Jumalast, kuid suhtus vägagi positiivselt inimvõimetesse ja loomusesse (inimesed on autarkilised ja
head) ning pidas maiste asjade korraldamist inimeste pärusmaaks. Positiivsed voorused on
otsustusvõime, kohusetunne, kindlameelsus, ükskõiksus naudingute suhtes, patriotism. Cicero
püüdis ühendada Kreeka filosoofiat Rooma voorustega, kirjutas Platoni eeskujul ka kaks teost
annaabi.ee 
