Keskaeg - kirik
Kõrgemaid vaimulikke (piiskoppe ja peapiiskoppe) nim ka prelaatideks.
Kardinalid oli ajalooliselt Rooma ja selle ümbruse piiskopid, kes abistasid paavsti.
Hiljem muutusid nad kõrgemaks ametkonnaks kirikus nende ülesanne on näiteks
valida paavsti. Vaimulikkond jaguneb regulaar- ja sekulaarkleerusteks. Regulaaride elu
on reguleeritud, nad kuuluvad ordusse ja alluvad reeglitele mungad. Mungad võivad
olla preestrid ja preestrid võivad olla mungad, aga kumbki variant ei pea kehtima.
Sekulaarid elavad väljaspool kloostrit, aga on vaimulikud, sealjuures ka
tsölibaadikohustusega.
Varasel ajal valiti paavst ülikute poolt, kindel kord puudus ja see tekitas palju segadusi.
Al 11. saj (1059) reegel, et paavsti valivad kardinalid. Puudus enamusprintsiip
valimised said olla ainult ühehäälsed. 1079. a rakendati 2/3 enamuse printsiip. 1274. a
seati sisse konklaav suletud ruum, kuhu kardinalid otsuse tegemise ajaks sisse
annaabi.ee 
