Varakristlikud mõisted
saj.-st
renessansini monogrammina Kristuse sümboliks. IHS tähistab kolme
esimest tähte nimes Jesus kreeka tähestiku järgi: iota, eta, sigma või
ladinakeelse tõlgitsusega Jesus Hominum Salvator (Jeesus inimeste
lunastaja)
sakraalne - kiriklik, usuelusse puutuv - sakraalkunst - sakraalarhitektuur
profaanne - mittekiriklik, ilmalik profaanarhitektuur, ka sekulaararhitektuur
ladina rist - kõrge rist lühema põikpuuga, ristiusu sümbol Kristuse ristilöömise meenutajana
kreeka rist - rist nelja ühepikkuse haruga, mis ristuvad täisnurga all. Sümboliseeris algselt looduse
nelja algelementi
vene rist - kolme põikpuuga rist, mille kõige ülemine põikpuu on lühem (Kristuse süüplaat) ja kõige
alumine (jalgade tugipuu, Kolgata tee) asetseb kallakuga vasakult (halb röövel-põrgusse)
paremale (hea röövel-taevasse)