hoonetes teatud tingimustel Keelatud on TP2 2 korruseline 2 ja 3 tuleohuklassiga ning TP3 3 tuleohuklassiga hooned · Piirpindala järgi tuletõkkesektsioonide moodustamisel eraldatakse need omavahel massiivsete tuletõkkekonstruktsioonidega Piirpindala tuletõkkekonstruktsioonid · Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivused on toodud EVS 812-4:2011 tabelis 2 · Piirpindala konstruktsioon vaid A klassi ehitusmaterjal · Kasutusviiside järgi sektsioneeritud tarindeid võib arvesse võtta piirpindala järgi sektsioneerimisel juhul kui tarind vastab EVS 812-4:2011 tabel 2 antud väärtustele · Uksed, aknad jm avatäited ning tuletõkketarindit läbiva tehnosüsteemi tulepüsivuseag võib olla 50% tarindi nõutud tulepüsivusest. Kandekonstruktsioonide tulepüsivus · Määratakse vastavalt VV määrusele nr 315. · Mööndused 1 korruselistes ehitustes (sh soojusisolatsioon vähemalt A2-s1,d0 ja hoone max laius 40m):
4 2 4 Joonis 5. Joonisel A on toodud ühe pooliga alalisvoolugeneraatori emj graafik, mis vastab valemile e = e m sin w t . Nagu graafikult näha, pulseerib alaline emj sagedusega 2 w e poole väiksema perioodiga, kui pöörleb ankur. T ankru pöörlemisperiood. Siin e m = e m1 , kus e m1 ühe sektsiooni poolt genereeritav maksimaalne emj . Joonisel B on toodud generaatori emj graafik juhul, kui ankrumähis on sektsioneeritud vastavalt joonisel 3 toodud skeemile. Pulsatsiooni suurus on märgatavalt väiksem, kui joonisel A, sagedus aga kaks korda suurem 4 w ja maksimaalne emj e m = 1,414 e m1 . Joonisel C on generaatori emj graafik, kui ankrumähis on sektsioneeritud vastavalt joonisel 4 toodud skeemile. Pulsatsioonisagedus on 8 w ja maksimaalne emj e m = 2,613 e m1 . 5 Tabel 1
Skeemi puuduseks on jaotla väljalülitumine lühise korral kogumislattidel ja latilahklülitis. Lühis võimsuslülitis tekitab sama olukorra. Mõnevõrra saab ühekordsete kogumislattidega jaotla töökindlust tõsta lattide sektsioneerimisega. (vt jn 5.2). I s e k ts io o n II s e k ts io o n Joonis 5.2. Ühekordsete kogumislattidega sektsioneeritud jaotla skeem Sektsioonide arv valitakse võrdseks trafode või väiksemates elektrijaamades elektrivõrgu nimipingega võrdse nimipingega generaatorite arvuga. Sektsioneerimiseks kasutatakse võimsuslülitit või lahklüliteid. Esimesel juhul tekib ühelt latisektsioonilt toite kadumisel reservi automaatse lülitamise (RLA) võimalus, teisel juhul see võimalus puudub. Kaht jadamisi lahklülitit kasutatakse siis, kui on vaja tagada nende isolatsiooni puhastamist
Joonis 5.1. Ühekordsete kogumislattidega jaotla skeem Skeemi puuduseks on jaotla väljalülitumine lühise korral kogumislattidel ja latilahklülitis. Lühis võimsuslülitis põhjustab sama olukorra. Mõnevõrra saab ühekordsete kogumislattidega jaotla töökindlust tõsta lattide sektsioneerimisega. (vt jn 5.2). Joonis 5.2. Ühekordsete kogumislattidega sektsioneeritud jaotla skeem Sektsioonide arv valitakse võrdseks trafode või väiksemates elektrijaamades elektrivõrgu nimipingega võrdse nimipingega generaatorite arvuga. Sektsioneerimiseks kasutatakse võimsuslülitit või lahklüliteid. Esimesel juhul tekib ühelt latisektsioonilt toite kadumisel reservi automaatse lülitamise (RLA) võimalus, teisel juhul see võimalus puudub. Kaht jadamisi lahklülitit kasutatakse siis, kui on vaja tagada nende isolatsiooni puhastamist
annaabi.ee 
