v r jõujoontega (seega B S , F = F max = B S , kuid dF / dt = 0 ). Tekkinud pulseeriv alalispinge on kaugel ideaalsest alalispingest. Genereeritud alalispinge pulseerib nullist kuni emj amplituudväärtuseni e m , kusjuures pulsatsioonisagedus võrdub kahekordse ankru pöörlemissagedusega w . Meenutame, et ankru pöörlemisperiood T = 2p / w , seega pulseerimisperiood võrdub T / 2 . Pulsatsiooni vähendamiseks ankrumähis sektsioneeritakse. Sektsioon koosneb tavaliselt mitmest järjestikkusest keerust (w) ja ühendatakse kindlas korras kollektori lestadega. Sektsioonide küljed paigutatakse uuretesse kahe kihina moodustub kahekihiline mähis. Üks sektsiooni külgedest paikneb ühe uurde ülemises kihis, teine külg teise uurde alumises kihis. Mitmekihilisus võimaldab saada suuremat voolu. Mitu sektsiooni, millel on ühine isolatsioon uurde seinte suhtes, moodustavad mähise pooli.
mõni ketas rikneb, siis süsteemi töö ei seiskuks (teisisõnu, andmed oleksid dubleeritud ka 44 teistele ketastele), kasutatakse sõltumatute ketaste liiasmassiivi (redundant array of indepen- dent disks, RAID). Lisaks veakindlusele lühendab samade andmete mitmesse kohta salvesta- mine ka pöördusaega. Operatsioonisüsteemi poolt vaadates paistab RAID üheainsa loogilise kõvakettana. RAID kasutab hargsalvestust, kus iga ketta mäluruum sektsioneeritakse vööti- deks (stripe), mille suurus ulatub ühest sektorist (512 baiti) kuni mitme megabaidini. Kõigi ketaste vööte adresseeritakse korrapäraselt vaheldumisi. Kasutusel on mitmeid tüüpe RAID-süsteeme ja lisaks neile veel mitteliiasmassiiv (RAID-0). · RAID-0. Toimub ketaste jaotamine vöötideks, kuid andmete liiasust pole. Tõstab jõud- lust, kuid ei paranda veakindlust. · RAID-1. Nimetatakse ka ketta peegeldamiseks (mirroring) ning koosneb vähemalt ka-