armeele. Teisalt ei võtnud föderaaljõud tõsiselt hoiatavaid apokalüptilisi märke teiselt poolt müüri, nimetades seda piiblilobaks. Waco hävitamine tugevdas neid arhailisi tendentse veelgi, sest nüüd tõotasid miilitsad ja paramilitaarsed rühmitused hakata vastu ,,metsalisele" ja maailmavõimule. 1994. aastaks olid sajad tuhanded ameeriklased esmajoones valged mehed mingil määral seotud valitsusvastatste paramilitaarsete jõududega. Ei olnud juhuslik, et Waco sektantide kui ka ellujäämisrühmade vastu, aga ka koloniaalmaksude vastu mässajad Lexingtonis 1775. aastal. Oklahoma juhtum muutis poliitilist maastikku, sundides valitsusvastaseid aktiviste mõtlema eelmised kaks aastat väldanud sõnasõja tagajärgedele. Järgnevalt vaibuski kiiresti miilitsaüksuste tegevus ning paremäärmuslastesse hakati suhtuma kahtlustavalt. Ja kuigi pärast 1994. aastat arvati, et Clintonil ei ole enam välavaateid presidendiks kandideerida, tegita 1996
Muidugi ei tähenda see, et tõsiste asjade juures tuleb ainult naljatada, kuid nalja tuleb sobival ajal teha ja mõista. Kõnekäänul "Naer on terviseks!" on küllaltki sügav ja õige tähendus. Leidub aga inimesi, kes harva naeravad, kes on alati sünged, kes näevad, kõiges ainult halba ja seetõttu on alati kõiges rahulolematud. Neil ei ole endil kerge ja ka töökaaslastele mõjuvad nad rusuvalt. Taolisi inimesi leidub sagedamini mitmesuguste sektantide seas, kes oma usureeglite järgi elades hoiduvad kõrvale ilmlikest lõbudest ja rõõmudest. Sektantluse kütkes olijaid ei või jätta nende endi hooleks, sektantluse vastu tuleb võidelda ja neid inimesi kannatlikult kollektiivi abil ümber kasvatada, et nad õpiksid hindama elu selliselt, nagu ta on. Kui meil kõikide töötajate vahel valitseb usalduslik vaba suhtlemine, kui kaastöötajatesse suhtutakse tähelepanelikult ja abivalmilt, siis on kõikidel kergem elada ja töötada
kultuuriloos. Et kirikuajaloolise käsitluse üks peamisi funktsioone oli kiriku halvustamine minevikufaktide interpreteerimise läbi ja saadud andmete edastamine vulgaarateismi tarvis, on mõistetav, miks selles valdkonnas leidis aset tõeline buum. Religioonikriitika oli arusaadavatel põhjustel esindatud rohkemal või vähemal moel kõigis tekstides. Teaduslikus plaanis tegeldi siiski kaasaegsete usuühingute (luterluse, sektantide jne) õpetuse “kriitilise uurimisega”. Ateistliku haridusega hakati nii Eestis kui ka NLs tegelema 50ndate aastate lõpus, peamine metodoloogia töötati välja aga 60ndatel aastatel ning Vimmsaare järgi ongi ateistliku kasvatustöö kohta ilmunud kõige enam raamatuid ja bröšüüre. Praktilistes väljundites võib Eesti end siin lausa eesrindlikuks pidada - enam kuulsust koguti noortepäevade korraldamisega, samuti demonstreeriti just Eestis
annaabi.ee 
