TÄNAPÄEVA MAAILM
Inimõigusi käsitleva alusdokumendi – Inimõiguste ülddeklaratsiooni, võttis vastu suurim
rahvusvaheline organisatsioon ÜRO, mis väljendab inimõiguste rolli maailma ühendajana.
Ühtsus ei tähenda ühetaolisust. Nii on ka arusaam inimõigustest kultuuride ning riikide lõikes
erinev. Kristlusel rajanevates kultuurides omab küsimus soolisest võrdõiguslikkusest hoopis
teist tähendust kui islamimaades, suhtumine seksuaalvabadusse (abordiõigus, geide ja lesbide
abielud) võib katoliiklased ja luterlased eri leeridesse viia. Lisaks erinevatele
väärtusarusaamadele diferentseerib inimõigustealast olukorda ka riikide majanduslik
arengutase ja valitsemisrežiim. Diktatuuririikides eiratakse inimõigusi, mis võib väljenduda
nii füüsilises vägivallas (vastaste hukkamine, vangis hoidmine) kui ka vaimses vägivallas
(sõna- ja usuvabaduse ning poliitilise aktiivsuse piiramine). Põhja-Korea väldib
annaabi.ee 
