Kirjutavad naisena: Hélēne Cixous ja Luce Irigaray 1970ndatel
sellest armastuse häälest, mis elab igas naises. Mispärast selline eesõigus häälele?
5
Sest naine pole kunagi kaugel "emast". /--/ Naises on alati veidi toitvat emapiima.
Naine kirjutab valge tindiga." (sama: 82)
Morris väidab, et kui Cixous seob keele häälega, heliga, pole tegemist pelgalt
stilistilise taotlusega, vaid sellel on sügavam tähendus. Nii Freud kui Lacan rõhutavad
oma seksuaalteooriates nägemisaistingut puudulikkuse fikseerijana. Freud ütleb oma
artiklis "Anatoomiliste sooerinevuste psüühilisi vasteid" väikese tüdruku kohta: "--- ta
on näinud seda [peenist], tal ei ole seda, ta tahab seda." (Freud: 183) Ühendades keele
häälega naaseb Cixous preoidipaalse ema-lapse suhte juurde, aega, kus valitseb
rohkem tundeaisting, hääl ja rütm kui nägemisaisting. See on fantastiliselt külluslik