KASVATUSE KLASSIKA
hakatagi. Mis võiks olla sellest veel ohtlikum? Toomas Paul (1994) on kõikelubavat
liberaalset ühiskonda võrrelnud rabaga, kuhu võib kergesti kaduda, kui pole kindlat teerada.
Toomas Pauli arvates on praegu salliv ühiskond, kus progressiivseks peetakse normide
lõhkumist ja imetletakse perverssusi. Pole olemas kurjategijat ega suli, kellest professorid ei
kirjutaks raamatuid, kelle psühholoogiat nad ei uuriks, kelle tegudele nad ei leiaks tuhandeid
põhjendusi ja õigustusi. Kannibale ja seksuaalroimareid on olnud igal ajastul, ent kunagi pole
neid ihaletud.
Seneca (1996) hoiatust tasub kuulda võtta ka meil: See aga on lõpuni viidud õnnetus, kui
häbiteod mitte ainult ei rõõmusta, vaid isegi meeldivad, ning ravimi jaoks kaob koht seal, kus
kunagised pahed on muutunud kommeteks.
Sisemine vabadus
See on inimese südametunnistuse sõltumatus välistest mõjutustest, kui need ei lähe kokku
tema väärtustega. Sisemine vabadus on sõltumatus nii bioloogilistest tungidest ja ihadest kui