Ravimisel uuritakse esmalt, et tegu ei oleks mingit laadi põletikega. Kui tegu on põletikega ravitakse esmalt seda, kui põletikku ei esine siis soovitatakse pöörduda seksuoloogi poole, kes aitab leida suguühte kartuse põhjuseid. (Dr. Stoppard, 1998) Suguiha kadumine võib tekkida ka peale sünnitust. Tegemist on jällegi psühholoogilise probleemiga. Naine on muutunud emaks ning ei tunne end niivõrd seksuaalpartnerina, samuti mõjub sünnijärgne trauma või hirm uuesti rasedaks jääda. Suguiha vähendab ka rinnapiimaga toitmine. Rinnapiimaga toitmiseks toimuvad hormonaalmudelis muutused. Neil tekib suures osas hormooni prolaktiini, mis teatavasti vähendab seksuaalhuvi. Samuti on peale sünnitamist ka madal östrogeeni tase, kuna tõenäoliselt ei toimu ovulatsiooni. Naised võivad märgata et nende lima eritus on langenud ning suguühteks võidakse vajada lisamääret.
bioloogiliste isade poolt. Perekonnasisest seksuaalset ahistamist on raske avastada. Lapse sõltuvus vanematest, hirm selle ees, mis juhtub, kui ahistamine avastatakse, häbi ja lojaalsus ahistava vanema suhtes vähendavad võimalusi, et sellised kuriteod paljastatakse. Oluline osa lapsi seksuaalselt kuritarvitavatest vanematest on oma lapsepõlves kogenud seksuaalset kuritarvitamist. See on loonud nn. intsestliku (verepilastusliku) käitumismudeli, mille laste seksuaalpartnerina kasutamine on lubatud. Enamasti leiab intsest aset isa ja tütre vahel ning verepilastus toimub kõige tõenäolisemat siis, kui ema ei ole kodus.On leitud, et tüdrukuid, kelle ema oli tihti kodust eemal, kuritarvitati seksuaalselt kaks korda enam kui neid, kelle ema oli rohkem kodus. 43%-l juhtudest kuritarvitati seksuaalselt ainult üks kord; 68%-l juhtudest kestis seksuaalne kuritarvitamine alla kahe aasta; 95% ohvritest elas samal ajal koos
annaabi.ee 
