Seniit on mõtteline joon maa keskpunktist meieni, mida pikendatakse edasi. Teodoliit on riist horisondiliste koordinaatide mõõtmiseks. Sekstanti kasutavad meremehed taevakehade kõrguse määramiseks. Teleskoop on riistapuu kaugele vaatamiseks, tavaliselt nimetatakse niimoodi astronoomilist pikksilma. Teleskoop koosneb optikamehhanismist ja kandevkonstruktsioonist, mis on omavahel ühendatud nõnda, et teleskoobi optilist osa saaks kellamehhanismi abil taevavõlvi pöörlemisega kaasa pöörata. Gnoomon on lihtsaim astronoomiline instrument, mida kasutati juba vanas Egiptuses ja Kreekas Päikese kõrguse mõõtmiseks
Esimesed meremehed järgisid hoolikalt rannajoont vältimaks avamerele sattumist. Esmakordselt avamerele seilajad avastasid, et oma teed saab tähtede järgi määrata. Näiteks foiniiklased kasutasid Põhjanaela reisil Egiptusest Kreetale. Kahjuks on tähed nähtavad vaid öösiti ja selge taevaga. Järgmiseks suureks sammuks oma asukoha määramisel olid kompass ja sekstant. Kompassi nõel osutab alati põhjapoolusele ja seetõttu on alati võimalik öelda, mis suunas liigutakse. Sekstanti kasutati taevakehade (Päike, tähed ja planeedid) täpsel jälgimisel. Tema abil sai mõõta taevakeha kõrgust kraadides horisondist ning leitud suurust kasutatigi oma asukoha määramisel. Kuid sektandi abil sai määrata vaid laiuskraadi. Vaja oli määrata ka oma asukoha pikkuskraadi aga selleks puudusid vahendid ja oskused. Selleprobleemi lahendamiseks loodi 17. sajandil Inglismaal teadlastest koosnev ümarlaud, mille ülesandeks oli pikkuskraadi määramise meetodi leidmine
annaabi.ee 
