Kes oli Dr. Alain Bombard? Dr. Alain Bombard oli prantsuse arstiteadlane ja bioloog. Ta sündis 1924. aastal Pariisis. Ta on eriti kuulus just sellepärast, et ta läbis Atlandi ookeani kummipaadis, et tõestada, et laevahuku ellujäänutel on võimalik avamerelt eluga pääseda Reis üle Atlandi ookeani Ta alustas enda teekonda Las Palmasest Kanaari saartelt koos enda sõbra inglase Jack Palmeriga, 'Hérétique nimelise Zodiac kummipaadiga, mis oli ainult 4,5 meetrit pikk ning sekstandi ja raadiosaatjaga. Tema sõber läks Bombardist lahku Tangeris, kui ta laevalt maha läks, kuid sellest hoolimata jätkas ta oma reisi. Reisil olles kasutas ta söögiks ainult harpuuniga püütud kalu ja joogiks vihmavett ning kalades oleva värsket vett. Oma teekonna 53. päeval ta kohtas ühte laeva kus talle pakuti lõunat, kuid sellest ta keeldus ning jätkas oma teekonda. Väidetavalt oli ta seal laeval olles teinud oma reisi suurima vea, võttes vastu
ÜMBERMAAILMA REIS 19. oktoobril 1952 alustas Bombard oma reisi üle Atlandi ookeani. Ta oli sõitnud ka varem Atlandi ookeanil. Esialgne plaan oli purjetada üle Atlandi ookeani koos sõbraga, kelleks oli inglise purjetaja Jack Palmer, kellega ta oli sõitnud just enne Monacost Menorcasse (25. mai 11. juuni), kuid koostöö Jackiga ebaõnnestus. Bombard sõitis oma l'Hérétique nimelise kummipaadiga, mis oli ainult 4,5 meetrit pikk, võttes kaasa ainult sekstandi ja raadiosaatja. Sekstant on mõõteriist mida tavaliselt kasutatakse objekti kõrguse mõõtmiseks horisondist. Bombard teatas, et ta jäi ellu tänu kaladele - ta kasutas kalu nii värske vee pressimiseks lihast kui ka toiduks. Kalad püüdis ta enda tehtud harpuuni ja konksudega. Lisaks tarbis ta planktonit skorbuudi vältimiseks. Skorbuut on meremeeste haigus, mis tekib C-vitamiini puudusest ning mille tagajärjel võib surra veepuudusesse, sest veresooned lekivad
küllaldane ja ohutu, kuid teatud juhtudel raskes jääs tuleb vahet lühendada 40-50 meetrini. Püsiva vahemaa tagamiseks võib soovitada paari võtet. Näiteks valib laevajuht mingi tasapinnalise liitsihi oma laeva osade ja JM ahtrireeling (ahtritule vm.) vahel (Joon. 11.17). Laevadevahelise kauguse vähenedes jääb JM-l valitud märk liitsihist allapoole, laevade kaugenedes aga hakkab liitsiht näitama märgist allapoole. Samuti võib kauguse muutumist märgata sekstandi abil, kasutades kahurväebinoklit vm. kaugusmõõdikut. . Laevade jäätumine ja võitlus sellega. Üheks ebameeldivaimaks nähtuseks meresõidul madalate temperatuuridega regioonides on laevade jäätumine (Joon. 11.13). Jäätumisest hoidumiseks tuleb valida kursse ja kiirusi nii, et võimalikult vähe pritsmeid satuks laevatekile ja laeva konstruktsioonidele. Kuna jäätumise vastu ei ole veel leitud tõhusat vahendit, kuid oht temast on laevale reaalne, siis on parim
annaabi.ee 
