Seksuaalsuse ajaloo osaline kokkuvõte ja analüüs
vastanduva teadmise ja võimu suhtega: ülestunnistusega.
Vähemalt keskajast saadik on Lääne Ühiskonnad seadnud ülestunnistuse kõige
tähtsamate rituaalide hulka, millelt oodatakse tõe produtseerimist. Kristliku
patukahetsuse algusaegadest kuni tänase päevani välja on seks olnud pihtimise
meelisteema. Väidetavalt on tegemist millegagi, mida varjatakse.
Ülestunnistus oli ja on veel tänapäevalgi üleüldine maatriks, mis reguleerib tõese
seksidiskursuse produtseerimist. See on aga suurel määral muutunud. Pikka aega
piirdus see rangelt patukahetsuse sakramendiga. Kuid Vähehaaval, alates
protestantismi tekkest ja vastureformatsioonist ning 18. sajandi pedagoogika ja 19.
sajandi meditsiini mõjul kaotas see rituaalse aura ega olnud enam eksklusiivne.
Enam ei räägitud mitte üksnes tehtust (seksuaalaktist) ja selle tegemise viisist, vaid
kanti ette ka tegu saatnud ja seda ümbritsenud mõtted, maaniad, kujutluspildid, ihad