Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sekretsioonid" - 4 õppematerjali

Õendusalase e- kursuse baasmaterjal elamistoimingute kohta
13
doc

Õendusalase e- kursuse baasmaterjal elamistoimingute kohta

Tulekahjud. · Maitsmise kahjustuse korral muutub lahustunud ainete keemiliste omaduste tundmine. Söögi tegemine, kuumus. Milline organ kaitseb inimest väliskeskkonna mõjude eest? Kuidas? Nahk. Inimese nahk reguleerib tema kehatemperatuuri. Nahk sisaldab miljoneid närve, mis võimaldavad sul tunnetada puudutusi, temperatuuri, rõhku ja valu, luues võimaluse pidevalt tajuda oma keskkonda. Ülesanne: Tooge näiteid! Selgitage! I Füüsilised barjäärid ja sekretsioonid Luukonna osad kaitsevad organismi. Kolp kaitseb ajusid, lülisammas seljaaju ning roided kopse ja südant. Silma kaitseb pidev pisarate sekretsioon. Higi. Juuksed. II Põletikuline protsess. Põletik on teine organismisisene kaitsemehhanism, mis on tegelikult eluskudede reageering väliskeskkonna mõjuritele nagu näiteks nakkusele, vigastusele, ärritusele. Kõrgenud temperatuur loob ebasoodsa elukeskkonna teatud mikroorganismidele. III Kudede taastumisprotsess, paranemine

Eesti keel → Eesti keel
62 allalaadimist
Kivimid ja mineraalid
32
doc

Kivimid ja mineraalid

horisontaalne rasva viirutus; krist. tipus romboeedrite ja heksag. bipüramiidi kombinatsioon Kaltsedon Muguljad massid, Hall, sinakas, Vaha, vaigu M karpjas K7 S; HT - SiO2 sekretsioonid, varieeruv T 2,65 subvulkaaniline Trigonaalne, kvartsi peitkrist. erim koorikud Opaal Muguljad massid, Valkjas ­ hall, Vaha M karpjas K 5-6 S; BK; HT - SiO2*nH2O koorikud, nõrud, opalestsents vaoigu T 2-2,5 subvulkaaniline Amorfne kaugstrukt massiivne HÜDROKSIIDIDE KLASS

Maateadus → Maateadus
40 allalaadimist
Maateadus alused
23
doc

Maateadus alused

-Druus. Ühelt aluselt kasvavad tulpjad kristallid. -Konkretsioonid. Mingile keskmele kristalliseerunud muguljad peitkristalsed(sageli radiaalkiirelised) mineraalsed massid. Pehmes keskkonnas mineraliseerunud. Võivad olla ka liitunud mitu tk. -Kaltsiidiga täitunud kuivalõhedega liivsavi konkretsioon. Kuivast pragunenud pinnasesse settivad kaltsiumiühendid. -Oiidid. Teraline mass nt lubjakivis. Liikuvas nt rannavees on hakanud liivatera vms ümber kristalliseeruma mineraalid. -Sekretsioonid e tühikutäited. Kristalliseerunud tühikuseinale, kasvanud tsentri suunas. -Kaksikud ­ kahest või enamast sama mineraalse liigi kristallist koosnev seaduspäraselt kokku kasvanud kristall. Nt 180' pöördunult. Selle põhjustab kristallvõre püüd energeetilise miinimumi poole. -Neerjad, kobarjad vormid ­ tekivad (metall)kolloidse lahuse aurustumisel. Järele jäänud sültjas mass võtab kobarja pinna kuju, mis hiljem kivistub

Maateadus → Maateadus
119 allalaadimist
Maateaduse alused I kordamisküsimused
31
doc

Maateaduse alused I kordamisküsimused

Konkretsioonid. Mingile keskmele kristalliseerunud muguljad peitkristalsed (sageli radiaalkiirelised) mineraalsed massid. Pehmes keskkonnas mineraliseerunud. Võivad olla ka liitunud mitu tk. Nt kaltsiidiga täitunud kuivalõhedega liivsavi konkretsioon. Kuivast pragunenud pinnasesse settivad kaltsiumiühendid. Oiidid. Teraline mass nt lubjakivis. Liikuvas nt rannavees on hakanud liivatera vms ümber kristalliseeruma mineraalid. Sekretsioonid e tühikutäited. Kristalliseerunud tühikuseinale, kasvanud tsentri suunas. Kaksikud ­ kahest või enamast sama mineraalse liigi kristallist koosnev seaduspäraselt kokku kasvanud kristall. Nt 180' pöördunult. Selle põhjustab kristallvõre püüd energeetilise miinimumi poole. Neerjad, kobarjad vormid ­ tekivad (metall)kolloidse lahuse aurustumisel. Järele jäänud sültjas mass võtab kobarja pinna kuju, mis hiljem kivistub

Maateadus → Maateadus
82 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun